Uuring näitab, et toidu mahepõllumajanduslikul kasvatamisel on suurem mõju kliima suurema maakasutuse tõttu
Orgaaniline toit on viimasel kümnendil muutunud väga populaarseks, kuna tarbijad on muutumas teadlikumaks ning tervise- ja kvaliteediteadlikumaks. Orgaaniline toit on toodetud looduslikult mahepõllumajanduse mille eesmärk on suurendada toidu loomulikkust, minimeerides keemilisi häireid selle valmistamisel. Niisiis, orgaaniline toit ei sisalda pestitsiide, sünteetilisi väetisi ega muid kunstlikke lisaaineid. Liha, munade ja muude loomsete saaduste toodangut nimetatakse orgaaniline kui loomadele ei ole antud antibiootikume ega kasvuhormooni toidulisandeid. Iga mahepõllumajanduslikult toodetud toiduaine on ka kallim kui tavatoit, sest ilma kemikaale või lisaaineid kasutamata võtab selle tootmine kauem aega. orgaaniline toitu ja seega nõuab rohkem ressursse maa, aja jne osas. Nõudlus mahetoitu on kindlasti kõrgem ja kiiresti kasvav võrreldes pakkumisega, mis aitab veelgi kaasa kõrgetele hindadele orgaaniline toit.
Tavaline põllumajandus vs orgaaniline põllumajandus
Rootsi Chalmersi Tehnikaülikooli teadlased töötasid välja uue metoodika mõju analüüsimiseks mahepõllumajanduse on kliima maakasutuse teguri kaudu, võrreldes tavapärast toiduainete tootmist põllumajanduses orgaaniline tootmine. Nende uuring näitas, et toodavad orgaaniline toit aitas kaasa suurematele heitkogustele keskkond. Näiteks, orgaaniline Rootsis kasvatatud hernestel oli ligi 50 protsenti suurem mõju kliima samas kui teiste toiduainete puhul, nagu Rootsi talinisu, oli see arv lausa 70 protsenti. See on tingitud kahest põhjusest; esiteks rohkemale maale, mille jaoks on vaja orgaaniline teiseks, kuna väetisi ei kasutata orgaaniline põlluharimisel väheneb hektarisaak tunduvalt. Iga toiduaine puhul, olgu see siis maheliha või piimatoode, on mahepõllumajandusliku tootmise jaoks vaja palju rohkem maad kui tavapärasel. põllumajandus. See suurem maakasutus toob automaatselt kaasa suurema süsinikdioksiidi (CO2) heitkoguse, sest iga haritava maa puhul muudetakse metsi puude lõikamise teel, mis põhjustab metsade raadamist. Metsade hävitamine moodustab 15 protsenti meie kasvuhoonegaaside koguheitest planeet. Lihtsamalt öeldes kahjustab puude langetamine keskkonnale ja ökosüsteemile (taimestik ja loomastik) pöördumatut kahju.
"Süsiniku alternatiivkulu"
aastal avaldatud uuringus Loodus, Teadlased kasutasid esimest korda uut mõõdikut nimega "süsiniku alternatiivkulu", mis hindab süsiniku jalajälge suurema maakasutuse mõju kaudu ja seda, kuidas see aitas kaasa metsade raadamisest tulenevale CO2-heitele. Seega võrreldi CO2 heitkoguseid toiduainete kogusaagiga, milles mahetoidu osakaal jäi kindlasti maha. Arvesse võeti metsas talletunud süsiniku kogust ning metsade hävitamise tulemusena paiskub CO2 atmosfääri. Üllatuslikult pole maakasutustegurit ja selle mõju CO2 heitkogustele varem üheski varasemas uuringus analüüsitud, võib-olla lihtsate ja hõlpsasti rakendatavate meetodite puudumise tõttu. Uus mõõdik „Süsiniku alternatiivkulu” võimaldab lihtsat, kuid üksikasjalikku võrdlust. Riigi kogutoodangu ja hektarisaagi kogumahu mahe- ja tavapõllumajanduse statistika jaoks esitas Rootsi Põllumajandusamet.
Orgaaniline põllumajandus ei kasuta kunagi kunstväetisi, kuna põllukultuure toidetakse ja toidetakse mullas looduslikult leiduvate toitainetega ning vajadusel kasutatakse ainult looduslikke pestitsiide. Tagakülg on see, et mahepõllumajanduses kulub palju rohkem väärtuslikke ressursse, nagu maa, vesi ja energia, ning see on oluline selleks, et mõista, kuidas seda teatud aja jooksul jätkusuutlikuks muuta. Selle uuringu kohaselt on mahepõllumajanduslikult toodetud ubade või kana tarbimine parem kliima siis oletame, et tavapäraselt toodetud veiseliha. Sealiha, kana, kala või munade söömine avaldab keskkonnale väiksemat mõju kui näiteks veise- või lambaliha söömine.
Sellel uuringul on aga piirangud – kuna see piirdus mõne põllukultuuriga ja ainult ühes riigi piirkonnas. Seega ei ole soovitatav mahetoidu tarbimist täielikult lõpetada. Aga on selge, kuhu mõju avaldab kliima on mures, et mahetoidul läheb halvemini kui tavatoidul, sest põllumajandus meetodid. Endiselt puuduvad olulised teaduslikud tõendid selle kohta, et mahetoit on tervise- või isegi keskkonnasõbralikum kui tavapäraselt kasvatatud toit. Nii et isegi kui eeldame, et mahetoit on inimestele parem, ei pruugi see inimestele nii hea olla planeet! Üldiste järelduste tegemiseks on kindlasti vaja rohkem andmeid. Antud uuringu analüüsi võib seostada ka biokütustega, kuna ka nende tootmine vajab tavakütustega võrreldes suuremat maa-ala.
***
{Saate lugeda esialgset uurimistööd, klõpsates alltoodud allika(te) loendis DOI lingil}
Allikas (d)
Searchinger TD et al. 2018. Maakasutuse muutuste efektiivsuse hindamine leevendamiseks kliima muuta. loodus. 564 lõige 7735.
http://dx.doi.org/10.1038/s41586-018-0757-z
