. kaksikheeliks struktuuri DNA esmakordselt avastas ja avaldas ajakirjas Nature 1953. aasta aprillis Rosalind Franklin (1). Siiski ei saanud ta seda Nobeli preemia jaoks avastus topeltheeliksi struktuurist DNA. Krediit ja tunnustus kujul Nobeli auhinda jagasid veel kolm inimest.
Teadusringkondades on levinud arusaam, et Rosalind Franklinile ei antud ülaltoodud avastuse eest Nobeli preemiat, kuna Nobeli auhinda ei anta välja postuumselt ning asjaolu, et ta suri varem (aastal 1958), samal ajal kui Nobeli Auhind selle eest avastus struktuurist DNA autasustati 1962.
See on aga vale, kuna säte Nobeli Postuumselt välja andmata jäetud auhind tuli alles 1974. aastal. Enne 1974. aastat ei olnud auhinda ausamba järgi Nobeli sihtasutus Nende auhindade postuumse andmise eest ja tegelikult pälvisid preemia postuumselt 1931. ja 1961. aastal kaks inimest. Allpool on väljavõte selle kohta Nobeli preemia veebisaidi kiirete faktide lehelt.
"Alates 1974. aastast Põhikiri Nobeli fondi artiklid näevad ette, et auhinda ei saa välja anda postuumselt, välja arvatud juhul, kui surm on saabunud pärast Nobeli preemia väljakuulutamist. Enne 1974. aastat on Nobeli preemiat antud postuumselt vaid kaks korda: kellele Dag Hammarskjöld (Nobeli rahupreemia 1961) ja Erik Axel Karlfeldt (Nobeli kirjandusauhind 1931). 7
See tähendab, et tema varajane surm ei olnud põhjus, miks ta auhinda ei saanud. Kas teda eirati mugavalt, kuna Nobeli fondi reeglite kohaselt saab Nobeli preemiat jagada ainult kolme inimese vahel? Allpool on väljavõte selle kohta Nobeli preemia veebisaidi kiirete faktide lehelt.
“ Nobeli fondi põhikiri see ütleb: „Auhinnasumma võib võrdselt jagada kahe teose vahel, millest kumbki loetakse auhinna vääriliseks. Kui premeeritava teose on teinud kaks või kolm inimest, antakse auhind neile ühiselt. Mitte mingil juhul ei tohi auhinnasummat jagada rohkem kui kolme inimese vahel.
Kas see reegel on tõesti asjakohane, kuna enamiku avastustest on teinud interdistsiplinaarselt töötav teadlaste meeskond? Kas Nobeli fondi kujud tuleks uuesti üle vaadata?
Lõpuks öeldakse 1962. aasta Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna kokkuvõttes, et „Wilkins ja tema kolleeg Rosalind Franklin esitasid peamised röntgendifraktsioonimustrid, mida Watson ja Crick kasutasid, samuti teabe paljudelt teistelt teadlastelt, et luua lõplikku tulemust. mudel DNA-d struktuur.”3 .
Franklini ja Goslingi 1953. aasta aprillis avaldatud Nature väljaande pealkiri ütleb aga selgelt Tõendid 2-ahelalise heeliksi kohta naatriumdesoksüribonukleaadi kristallilises struktuuris"1. Seda fakti ei ole põhjust vaidlustada ja jääb mõistatuseks, miks selle avastuse eest Nobeli preemia andnud Nobeli komitee selle tähelepanuta jättis.
Lisaks ülaltoodud punktidele näib, et tehtud oluliste avastuste tunnustus ja tunnustus omistatakse tavaliselt teadlastele pärast seda, kui leid on ajaproovile vastu pidanud, mis on loogiline ja mõistlik. See tähendab, et teadlased peaksid elama väga kaua pärast seda, kui nende avastus on avaldanud mõju. Selle klassikaline näide on tõendid, mis toetavad Einsteini relatiivsusteooriat, mis ilmusid alles 100 aastat hiljem. Kui Einstein oleks praegu elus olnud, oleks ta kindlasti nomineeritud ja võib-olla ka Nobeli preemia saanud. Nobeli fondi põhikirja muutmine 1974. aastal on piiranud auhinda postuumselt välja andmist ning seetõttu tekitab see poliitika õigustatud isiku tunnustamise ja avastamise tunnustamise protsessis anomaaliaid.
Kas see tähendab, et Nobeli preemia, millest on saanud teaduse avastuste tunnustamise ja tunnustamise kuldstandard, peab oma põhikirja uuesti läbi vaatama, et saaks nõuetekohaselt tunnustada avastusi, mis on tahte järgi inimkonnale suurimat kasu toonud Alfred Nobelist.
***
viited:
- FRANKLIN, R., GOSLING, R. Tõendid 2-ahelalise spiraali kohta naatriumdesoksüribonukleaadi kristallilises struktuuris. Nature 172, 156–157 (1953). DOI: https://doi.org/10.1038/172156a0
- Nobeli preemia 1962. Elu mõistatuskoodi dešifreerimine. Saadaval Internetis https://www.nobelprize.org/prizes/medicine/1962/speedread/
- Maddox, B. Topeltheeliks ja "eksinud kangelanna". Nature 421, 407–408 (2003). https://doi.org/10.1038/nature01399
- Elkin LO., 2003. Rosalind Franklin ja kaksikheeliks. Physics Today, 2003. California osariigi ülikool, Hayward. Internetis saadaval aadressil http://mcb.berkeley.edu/courses/mcb61/Rosalind_Franklin_Physics_Today.pdf
- Nature 2020. Rosalind Franklin oli palju enamat kui filmi „eksinud kangelanna” DNA Nature 583, 492 (2020). DOI: https://doi.org/10.1038/d41586-020-02144-4
- Nobeli fond 2020. Nobeli preemia faktid – postuumsed Nobeli auhinnad. Internetis saadaval aadressil https://www.nobelprize.org/prizes/facts/nobel-prize-facts/ Juurdepääs 02.
- Nobeli Fond 2020. Nobeli fondi põhikiri. Internetis saadaval aadressil https://www.nobelprize.org/about/statutes-of-the-nobel-foundation/#par4 Juurdepääs 02.
***
