Inglise keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed seisavad silmitsi mitmete takistustega riigis tegevuste läbiviimisel teadus. Nad on ebasoodsas olukorras ingliskeelsete ettekannete lugemisel, käsikirjade kirjutamisel ja korrektuuril ning ingliskeelsetel konverentsidel suuliste ettekannete ettevalmistamisel ja esitamisel. Kuna institutsioonilisel ja ühiskondlikul tasandil on vähe toetust, jäävad inglise keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed oma teaduskarjääri ülesehitamisel nendest puudustest üle saama. Arvestades, et 95% maailma elanikkonnast ei räägi inglise keelt ja räägivad üldiselt rahvastik on teadlaste allikas, on hädavajalik tegeleda probleemidega, millega nad silmitsi seisavad teadustegevuse läbiviimisel, sest teadus ei saa endale lubada jätta tähelepanuta nii suur kasutamata kogum. Kasutamine AI-põhine vahendid võiksid vähendada keelebarjääre inglise keelt mitte emakeelena kõnelejate jaoks teadushariduses ja teadustöös, pakkudes kvaliteetseid tõlkeid ja korrektuuri. Teaduslik eurooplane kasutab AI-põhist tööriista, et pakkuda artiklite tõlkeid enam kui 80 keelde. Tõlked ei pruugi olla täiuslikud, kuid ingliskeelse originaalartikliga lugedes muudab see idee mõistmise ja hindamise lihtsaks.
Teadus on võib-olla kõige olulisem ühine "lõng", mis ühendab ideoloogiliste ja poliitiliste lõhedega inimühiskondi. Meie elu ja füüsilised süsteemid põhinevad suuresti sellel teadus ja tehnoloogia. Selle tähtsus on väljaspool füüsilisi ja bioloogilisi mõõtmeid. See on midagi enamat kui lihtsalt teadmiste kogum; teadus on mõtteviis. Ja me vajame keelt, et mõelda, pääseda juurde ja vahetada ideid ja teavet ning levitada edusamme teadus. Niimoodi teadus edeneb ja viib inimkonda edasi.
Ajaloolistel põhjustel tekkis inglise keel kui lingua franca paljudest erinevatest etnilistest rühmadest ning teadushariduse ja teadustöö vahenditest paljudes riikides. Inglise keeles on rikkalik teadmiste- ja ressursibaas nii "teaduse inimeste" kui ka "teaduslikult meelestatud üldpubliku jaoks". Üldiselt on inglise keel inimestega suhtlemisel ja teaduse levitamisel hästi aidanud.
Väikelinnast pärit inglise keelt mitte emakeelena kõneleva inimesena mäletan, et kolledži päevil pingutasin inglise keele õpikute ja teaduskirjanduse mõistmisel. Mul kulus mitu aastat ülikooliharidust, et inglise keelega rahul olla. Seetõttu olen oma isikliku kogemuse põhjal alati arvanud, et inglise keelt mitte emakeelena kõnelevad inimesed peavad teaduses pingutama, et olla inglise keelt emakeelena kõnelevate inimestega võrdsed, kuna nad suudavad mõista asjakohaseid uurimistöid ja suhelda tõhusalt kirjalike käsikirjade ja suuliste ettekannete kaudu. seminarid ja konverentsid. Hiljuti avaldatud uuring annab selle toetuseks olulisi tõendeid.
18. aastal ajakirjas PLOS avaldatud uuringusth 2023. aasta juulis küsitlesid autorid 908 teadlast keskkonna- teadused, et hinnata ja võrrelda eri riikide ja erineva keelelise ja majandusliku taustaga teadlaste ingliskeelse teadustegevuse läbiviimiseks vajalikku pingutust. Tulemus näitas, et inglise keelt mitte emakeelena kõnelevate inimeste keelebarjäär on märkimisväärne. Inglise keelt muukeelsed inimesed vajavad referaadi lugemiseks ja kirjutamiseks rohkem aega. Need nõuavad käsikirja korrektuuriks rohkem pingutusi. Tõenäoliselt lükkavad ajakirjad nende käsikirjad ingliskeelse kirjutamise tõttu tagasi. Lisaks seisavad nad silmitsi suurte takistustega inglise keeles toimuvatel seminaridel ja konverentsidel suuliste ettekannete ettevalmistamisel ja esitamisel. Uuringus ei võetud arvesse vaimset stressi, kaotatud võimalusi ega juhtumeid, kus keelebarjääri tõttu õpingud katkestasid, mistõttu on üldised tagajärjed muukeelsetele inglise keelt kõnelejatele tõenäoliselt raskemad, kui selles uuringus leiti. Institutsioonilise toetuse puudumisel jäävad muukeelsed inimesed tegema täiendavaid jõupingutusi ja investeeringuid takistuste ületamiseks ja teaduskarjääri loomiseks. Uuringus soovitatakse pakkuda keelealast tuge institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil, et minimeerida ebasoodsaid olukordi inglise keelt mitte emakeelena kõnelejate jaoks. Arvestades, et 95% maailma elanikkonnast ei räägi inglise keelt emakeelena ja kogu elanikkond on peamine teadlaste allikas, on abi andmine institutsionaalsel ja ühiskondlikul tasandil hädavajalik. Ühiskond ei saa endale lubada, et ta jätab nii suure kasutamata kogumi panuse teadusesse1.
Tehisintellekt (AI) on üks teadusareng, mis võib väga madalate kuludega lahendada mõningaid olulisi probleeme, millega inglise keelt mitte emakeelena kõnelejad silmitsi seisavad. Nüüd on kaubanduslikult saadaval palju AI-tööriistu, mis pakuvad hea kvaliteediga närvitõlkeid peaaegu kõigis keeltes. Samuti on võimalik tehisintellekti tööriistu kasutades käsikirju korrektuure lugeda. Need võivad vähendada tõlke ja korrektuuriga seotud pingutusi ja kulusid.
Inglise keelt muukeelsete ja lugejate mugavuse huvides Teaduslik eurooplane kasutab tehisintellektil põhinevat tööriista, et pakkuda artiklite kvaliteetset närvitõlget enam kui 80 keelde, mis hõlmavad peaaegu kogu inimkonda. Tõlked ei pruugi olla täiuslikud, kuid ingliskeelse originaalartikliga lugedes muutub idee mõistmine ja hindamine lihtsaks. Teadusajakirjana on Scientific European suunatud teaduse ja tehnoloogia oluliste arengute levitamiseks teaduslikult meelestatud tavalistele lugejatele, eriti noortele, kellest paljud valivad tulevikus teaduse karjääri.
***
Allikas:
- Amano T., et al 2023. Inglise muukeelseks kõnelejaks olemise mitmekordsed kulud teaduses. PLOS. Avaldatud: 18. juulil 2023. DOI: https://doi.org/10.1371/journal.pbio.3002184
***
